Küttesüsteemist

Hakkan tasapisi majast endast nüüd põhjalikumalt kirjutama. Kuna kolisime siia vastu sügist, siis kõige olulisemad muudatused, olgugi, et esialgu võrdlemisi väikesed, on seotud sooja saamisega ja sooja hoidmisega. Loomulikult on majal sellisel kujul ka kütmise võimalus, esiti me seda ei muudagi. Olgem ausad, kaks nädalat enne kütteperioodi ei ole võimalik töö kõrvalt Randol tervet uut süsteemi teha. Sellepärast siis põgusad modifikatsioonid olemasolevale, et uuele kütteperioodile juba tõhusamalt vastu minna.

Maja on meil pisut üle 200 ruutmeetrine vana kivihoone, mida kütavad kolm küttekeha. Magamistubade poolses otsas on kamin, mis "toidab" soojaga (üllatus-üllatus) magamistoad. Suures toas on moodulahi ja köögis pliit. Lisaks on mingil ajal, ei teagi täpselt mis aastal, paigaldatud majale ka kaks õhksoojuspumpa. Koridori põrandas peaks olema valatud vesiküttetorud sisse (ütlen nii, sest eelmiste omanike sõnad on mõnes kohas ennegi vaid sõnadeks jäänud ning kuna meil pole olnud võimalust kontrollida, siis praegu rohkem öelda ei saagi) ning WC-s ja vannitoas on elektripõrandaküte. Kuna vannituba on üsna suur, siis selle ainult elektriga kütmist ei kujutagi ette. Üleüldse on meie jaoks elektriga kütmine üsnagi vastuvõetamatu. See on meil selleks aastaks mõeldud n-ö hädaabivariant, et kui ikka tõesti muudmoodi ei saa, siis võtame appi, aga muidu üritame kasutada ikka olemasolevaid ahjusid. Lisaks on majas sees ka saun, mis annab ühe küttekolde veel juurde, aga seda me igapäevaselt (võibolla) kütma ei hakka, seega sooja saamise eesmärgil teda ei kasuta.

Suure toa ahi

Magamistoa kamin-ahi

Köögipliit

Küttekehade uurimine algas kaminahjuga magamistubades, kus selgus, et kamina kohal lae peal oli paras auk. Mille kaudu siis köeti.... õhku? Ma ei tea, kas see auk oli sinna nüüd suveks mingil ülimalt kummalisel põhjusel tekitatud ja eelnevatel kütteperioodidel on seal ikka miskit ees olnud või siis tõesti kulutasidki eelmised omanikud osa oma ajast ja rahast õhu kütmisele. Igatahes ühel vihmasel suveõhtul, kui mina kodus külmast nutsin, toimetas Rando siis selle augu kõrvaldamisega. Kuna me enne eriti ei kütnud, siis ei oska öelda, kas mingi oluline vahe soojasaamises ka on, aga no igasugune loogika ütleks, et nüüd on ikka parem. Ja pealegi, olgugi, et pisike töö sai tehtud, tundus, et inimkonna hüvanguks jälle meeletu hüpe edasi ;)

Seal taga üleval oli üks auk laes, kust osa soojast plehku pani.

Juba enne maja ostmist ja siia kolimist oli näha, et üks korstnaots tahab uuendust (tegelikult kõik tahavad, aga ühega ei kannatanud rohkem enam oodata). Seega Rando võttis järgmiseks selle töö ette. Esialgu lõhkus ja siis hakkas uuesti üles ehitama. Päris esimest korda. Müüri laduma. Korstnat laduma. Katse-eksituse meetodil. Ega sellist ilusat jõnksu nagu teisel kahel korstnal, ei tulnud, aga ikkagi ise tehtud. Enda jaoks. Minu silma jaoks on ta jummalast viltu. Rando loodiga vaatab, et täiesti otse. Viltune silm mul siis :)

Vana korsten maha

Köögis on meil pliit. Siiani on see täitnud butafoorset eesmärki. Nüüd mõtlesime, elektriküttepõlgurid nagu me oleme, et pliidi peaks ikka ära ühendama, saaks siduda sooja vannitoa pliidikütmisega. Selleks ehitas Jaan meile mingi toru. Õigemini keevitas midagi millegagi kokku (kes tahavad saada mingit ehituslikku infot, haaravad minu võhiklikkuse tõttu praegu  kahe käega peast kinni ja jooksevad hulludes õue), tekitades nii mingisuguse paagi, kus saab olema vesi. Mis pliidi kütmisega läheb soojaks ja pumba toel liigub vannitoa radikasse. Vannitoa radikast kui sellisest ja üleüldse radikate saamisest kirjutan ehk edaspidi täpsemalt.

Kokkuvõtlikult on meil selleks talveks siis kolm ahju (ütleme tinglikult nii, ehkki sisuliselt nad on kõik igaüks erinevad) ja saun ja ports elektripõrandakütteid ja kaks õhksoojuspumpa. Lubage ma lähen ise  nüüd ka hulluks ära. Hea, et sel aastal veel tööle ei lähe, saan siis olla täiskohaga ahjukütja. Kui keegi mind linnas ära ei tunne, siis ilmselt kogu sellest tahmast ja tuhast, mis mu külge on salvestunud. Puid oleme arvestanud kogu selle krempli peale esialgu 20 rummi. Ei ole üldse aimu, kas sellega väljagi tuleme. Esimesed 10 viskasime randoga paari õhtuga sisse, töönäljas nagu me olime. Eks karistas ära ka kohe, igast otsast pärast haiged. Aga nii mõnus oli, sai teha midagi :) Nüüd ootame, kuna teised 10 tulevad, et need ka katuse alla saada.

Miks aga kirjutan, et selleks talveks ja et järgmisel kütteperioodil juba tõhusamalt? Tegelikult on plaanis ikka ehitada/sisse seada/luua üks ühtne küttesüsteem - paigaldada keskküttekatel ja kõik selleks vajalik. Tähendab see katlaruumi viimist kooskõlla tuleohutusnõuetega, katla ja radikate ülespanemist ja loomulikult kümmet muud asja, mida praegu ei oska ennustadagi. Esiti algab see projektiga, mida erinevate ehitajate sõnul nagu poleks vajagi, kuid mida kohalik omavalitsus siiski nõuab.