Juuli

Ma teen näo, et ei märka, kui palju aega on eelmisest postitusest mööda läinud ja hakkan kirja panema seekordseid mõtteid. Õnnetuseks jätkub meil kahjurite teema.maasikaripslaste näol. Internetist võib leida küllaga infot, kuidas peaks taimed välja kiskuma, mullakihi poole labida ulatuses välja vahetama, järgijäänud mulla siis mingi vahendiga läbi töötlema ja siis uus muld, uued taimed jne. Aga ma ju just istutasin need maasikataimed. Tahaks ikka teisiti saada. Seega lõikasin maha kõik maasikapealsed (see õudus lugematute ripslaste näol oli ikka väga hull), raputasin üle puutuhaga. Nüüd uued lehed tulevad ikka kenad, hetkel kahjurit pole. Ma küll ei ole kuigi sinisilmne, raudselt saan veel vatti sellega. Kavatsen ka küüslaugu sügisel siia-sinna pista ja kevadel uuesti tuhka peale raputada. Eks siis ole näha, kas uuel suvel maasikaid saame või tõesti peab kõik välja kiskuma. Kas ma siis üldse jaksan mässata sellega?

Sellised need ripslasemaasikad kõik on. Ja oi kui palju ma neid lõkkesse saatsin.

Praeguseks on juba täitsa hoolega uued pealsed kasvanud. Pöidlad pihku siis.

Randol oli puhkus kaks nädalat. Käisime Lottemaal ja Hiiumaal. Tegime ühe pika reisi. Lastele oli see suhteliselt koormav, ehkki nad kõike ju näha tahtsid. Väikestega trippimine ikka ei ole see, mida võiks ette kujutada (olgugi, et ma ei loonud endale mingisuguseid illusioone rahumeelsest sõidust). Peamised vastuolud olidki pidevate baasvajaduste täitmisega. Sest lihtsalt oli raske leida hetke, kus kellelgi ei ole pissi-või söögi-või unehäda. Rääkimata sellest, et pikk sõit väsitas nii enda kui ka laste selgroogusid korralikult. Sellegipoolest on Hiiumaa ja Lääne-Eesti üleüldiselt ikka väga nunnu. Looduses on juba nii mõndagi uurida, rääkimata siis turistilõksudest jms. Kui me kunagi selle tripi emotsioonidest suudame taastuda, siis kindlasti läheme jälle :)

Kui olime ennast sisse seadnud ja hakkasime sööma, siis märkasime, et see paik oligi meile määratud ööbimiseks :) 

Isegi kui telkida, siis ikkagi stiilselt ehk meie Helbeke Johanna on saabunud

Esimene merereis Sofil

Hiiumaal on mõnus (ja tol hetkel oli ka palju-palju soojem).

Me tegime päikeseloojangu romantikat :) 

Sääre tirp

See kõik ja meie ise ka mahtus autosse.

Kuna aken sai ette, siis nüüd on Randol terrassiehitus paralleelselt aknapale viimistlusega. Need tööd sõltuvad ilmast: vihma korral saab sees aknapalet viimistledaa, muidu õues ehitustööd. Lisaks suure toa aknale, pani Rando ka meie tulevase toa akna ette (jäi meil ju suurest toast üks väike aken üle ja remonditoast oli see just puudu).

Kui Rando õhtul töö lõpetas, siis läks puidutöötlusbrigaad peale

See valge kuubik on siis meie katlamaja. Niimoodi maja nurga sisse see uus terrass nüüd tuleb. Nurgas on näha ka meie uue toa akent, mis nüüdseks vahetatud on. Kohe tekib ka ilmselge vajadus vihmaveesüsteemi järele. Esialgu küll ainult siin terrassi kohal, aga tegelikult vajaks seda terve maja. 

Serviti, serviti, Kalevipoeg.

Esimene kohvi uuel terrassil.

Meie toa akna vahetus. Mina arvasin, et sellega läheb ikka päev otsa, aga sel ajal kui mõni jõudis juua oma hommikused kohvid, sai Rando sellega ühele poole. 

Seestpoolt hakkab ka looma. Aknalaud tuleb sinna ikka väääääga lai, täpsemalt 63cm. 

Siia sai paigaldatud üks võrkuks. 

Rando pesi ka katlaruumi valge plastikvoodri puhtaks. Sel aastal jääb nii, edaspidi tuleks see ka sarnaselt majale puiduga üle teha. 

See kirves on elu näinud. 

Rando kohvrike.Ta nii vahvasti transpordib seda vajalikku kohta. 

Seestpoolt aknapale viimistlemine

Rando krohvis nüüd ümbruse ja pesi veel pärast seina ka. Nüüd on siin vaja värvida ja siis radiaator seina. Kui enne oli radikas ainult paremal pool akent, siis nüüd paneme teise veel vasakule poole akent ka. 

See on meie vahemere terrass. Ma vaatan seda pilti ja üritan tunda oma kehas seda soojust, mis siis õues oli. Olgugi, et praegu on ka päike, on augustikuu kuidagi ootamatult vahele jäänud ja õues on täiesti septembri ilm. 

Soolakurgi tegu :)