Jaanuari lõpus ilmus postkastidesse ka uue valla uus leht. Selle kvaliteet ja sisu ei ole antud blogi seisukohalt kuigi oluline, küll aga saime sealt teada, et meie kõrvalkrundile on väljastatud ehitusluba päikesepaneelide paigaldamiseks. Lisaks on ringi luusimas näha tavapärasest sagedamini Elektrilevi tüüpe, mis ilmselt siis tähendab, et nad ka omakorda siin miskit mõtlevad. Võimalike alternatiivide peale mõeldes, oleme asjade käiguga võrdlemisi rahul.
Lisaks oli jaanuari lõpus Rando isa sünnipäev. Kasutasime juhust ja tegime siis pikema nädalavahetuse Põltsamaal. Veebruar algas juba kiirelt sünnipäevadega, ei ole vaja mitu korda arvata, et nii see ka jätkub. Me Nannake saab järgmisel nädalal kaks ja ärgem unustagem suurejoonelist Eesti 100. Veel oleme mõtlemas, mismoodi seda vääriliselt tähistada. Nii palju on tähistamist, ei tea, kuna siis veel jõuab kodus nokitseda. Nüüd saime teada, et eeldatavalt uuel nädalal tulevad ära ka järgmise talve puud. Seega jeeei, saan mina jälle ka miskit tegema hakata. Enne aiatööde algust tuleb nad riita saada, et sügiseks jõuaksid ära kuivada. Sõrmed sügelevad hirmasti küll õues toimetamise järele. Eriti toidab seda igatsust linnulaul ja tegelikult on päikese käes ikka nii soe juba. Nii kujutan ette, kuidas suvel loojuva päikese taustal saab terrassil teed juua ja raamatut lugeda. Ja ehkki talv on päriselt alles nüüd jõudnud, on see kõik nii kõrvaline. Poodides müügil olevad seemned ja järjest pikemaks muutuv päev näitavad, et mõistlik on vaadata kevadesse ja hakata ettevalmistusi tegema. Esialgu kasvõi planeerimise näol. Ja selles olen ma oi-oi kui tugev :D
Rando isa sünnipäeval.
Kui kael jääb liiga lühikeseks :D
Ja käes on aeg, kui tuleb patse punuda juba kahele.
Pisut veel olmest. Möödunud nädalavahetusel pidin ma oma suurepäraste plaanide kohaselt lõunani voodis olema ja puhkama. Jälle tuli Murphy oma viguritega ja Rando ärkas hommikul maru mehise häälega. St tal kippus puudu jääma sellest. Ja no kolm korda võib arvata, kas pool kaheksa läksin lastele putru keetma mina või tema. Sellegipoolest oli Rando vaim virge ja pühapäeva hommiku imelist ilma vaadates korjas ta meid laiskvorste autosse ja sõitsime Kallastele. Jube külm tuul oli, aga nii nii ilus. Mu kirjeldamisoskus ei ole nii hea, et nähtut edasi anda. See on ju selline väike ja vana kalurite linn, mis pühapäeva hommikul üsna välja surnud oli. Ei tea, kas see midagi muud ka nädala sees on? Igatahes jalutasime seal õige pisut ringi. Usun, et see on küll selline miljööväärtuslik koht, kus suurt miskit teha ei ole (peale kalastamise ja suvel suvitamise), aga ajastut ja vene rahvusele iseloomulikku majavärvi näeb seal korralikult.
Mulle nii meeldis see :) Kujutasin kohe ette, kuidas üks mammike teisele pühapäeva hommiku puhul on külla tulnud. Pärast selgus, et need olid hoopis mingi noored mehed, kes putitasid mootarsaani, aga mu illusioon oli ka tore :)
Sealt saab minna üles liivakivipaljandile
See onu oli nii vahva. Kui me hakkasime järvele jalutama, siis ta tuli oma selle kruviga vms iganes asi see on, millega nad jäässe auke teevad. Selle põgusa ajaga, mis me seal tuulise järve peal jalutasime ja imestasime, kuidas need kalurid küll tunde jaksavad seal olla, jõudis ta teha siia-sinna paar augukest, misjärel loobus ettevõtmisest üldse ning läks tagasi. Ju siis pidi külmarohtu rohkem olema ;)
Seal taustal siis paistab liivakivipaljand. Väga tähelepanelikult vaatlusel näeb üleval väikest kiviaiakest. Selle taha jääb kalmistu. Minu arvates üliilus koht oma viimaseks puhkepaigaks.
Sel korral siis rasvatihane. Laul kõigile ju nii tuttav. Paar aastat tagasi aasta linnuks. Kes on sel aastal?
Väike parandus, tegu siiski EHR-iga (ehitisregister) mitte EHIS :)
VastaKustutaMarko
Nunnu, et märkasid :) Mul see üks põhjus, kus mõistus tahab minna ära. Aga parandasin ;)
Kustuta