Mis me teeme Kadril: Koridori remont

Nagu pealkirjaski seisab, oleme tegelenud katlaruumi viiva koridori remondiga. No mis see siis ära ei ole, eks. Aga kui mõelda, et praegune ei ole mu esimene ega ilmselt mitte ka viimane selleteemaline postitus, siis nähtavasti on ikka natuke küll. Põrand sai sealt alt korrastatud ja uus laminaat peale, mis ei ole küll meie lemmikuim, aga kuna eelmiste poolt oli suurele toale selline valitud, siis hetkel see jääb. Edaspidi kui jõuame suure toa uuendamiseni, tahaks laminaadi ka välja vahetada, aga seni peab käima. Ja kuna see on üks nurgake me majas jälle korrastatud, siis uhkus ja rõõm valminu üle varjutab totaalselt selle, et laminaat ei meeldi ;)
Lakke panime heledaks peitsitud voodrilauad ja valguseks led-kohtvalgustid. Lae viimistluse osas ei olnud vaja ka mitu korda mõelda, kuna pea kogu maja on selliselt tehtud ja meie arvates sobib imehästi, siis oli ainult materjali toomise vaev. Ilmselgelt sai vahesein lõpuni maha võetud, Rando mässas tükk aega täpselt uue toa ukse ette jääva keldriluugiga. Ega seegi praegu veel ideaalne saanud, aga toimib praegu. Ma olen pidanud ennast siin majas elamisega kõvasti muutma. Ei meeldi sellised asjad, et ah-käib-praegu-küll-küll-me-pärast-teeme-paremini. See ajutine kipub ju väga alaliseks jääma. Küll me oleme palju teinud asju, mis praegu käivad küll ja küll pärast saab paremini.
WC kipsseina pahteldas Rando ära ja panime sellele samasuguse tapeedi nagu WC sisemisele seinalegi. Meie uue toa välimise seina viimistlesime vineeriga. Idee selleks saime suurest koridorist, kus kõik seinad vineeri all (ja taaskord - meile meeldib nii). Nüüd on vaja veel vineeri millegagi katta, st värvi või peitsi või mingi õliga vms. Eks me siis vaatame, mõned ideed on. Põranda ja laeliiste me sinna koridori ei hakka üldse praegu panema, sest need peavad olema suure toa omadega ühes, need aga tulevad edaspidi.

Vana sein on maha võetud ja lagi juba pandud.

Vineer on seina pandud ja toimub põranda pusletamine.

Põrand on tehtud.

Siit on näha vineerseina, mis veel viimistlemisele tuleb.

Vaade kaltaruumi uksest

Panime tapeeti :D

Liistud loomulikult veel puudu, aga küllap needki tulevad.

Kõige selle jooksul sai Sofi meil kaheksa kuuseks. Kusjuures täpselt sellel päeval jäi ta ka esimest korda päris haigeks. Hiljem selgus, et kõrvapõletikku. Olime täitsa tubased kohe nädala jagu ja nagu arvata võis, oli ka see üks oluline põhjus, miks kõik toimetused venisid. Ja oh, kui palju mul seda lund tuli kühveldada kui siis ükskord jälle õue sain. Kui talv tuli ja lumi ja umbes paari nädala pärast algas hala ja uudised stiilis *kas ootad juba, et see külm lõppeks?* või *kuidas pakasega toime tulla?*, siis mõtlesin küll, et milleks hädaldada, üle aastate on imeilus talv. Ja eks ma mõtlen praegu ka nii, et milleks hädaldada. Aga teisest küljest on mu käed kelgu vedamisest ja käru lükkamisest (kui minu tehtavat saab nii nimetada) juba maani veninud, ehk..... vähemalt lume juurde sadamine võiks nüüd küll otsa lõppeda. Ok ok, on kuidas on, ega muuta midagi ei saa, aga kevadet ootan küll.

Sundisime tõbist poseerima.

Jäädvustus lumest. Seda jagub küll igale poole. Tegelikult ongi juba tüdimus tekkimas mitte niivõrd lumest endast, kui sellest, et lumekoristus jõuab minu kasutatavatele teedele alles teisel või kolmandalgi päeval. Eks siin ole palju põhjuseid ja saan ju aru, et igalt poolt vaja seda koristada. Minu vaesed käed on lihtsalt omadega õhtal. Ei julge Randolt massaazi ka küsida, teine ju teeb ka rasket remonditööd.

Kühveldad õhtul lume ära. Hommikul kui laste toa akna ruloo üles tõmbad, on auto jälle lumme mattunud.

Hommikul lasteaiast koju jalutamisest piisab, et käru lume alla kaoks.

Aga imeline on küll. Lihtsalt võõrraaaattuuuuuu!

See paks lumekiht oli kogunenud ka kasvuhoonele ju. Imestan, kui tugeva asja Rando valmis on meisterdanud. Ja mitte üldse selles võtmes, et Rando puhul see midagi eriskummalist oleks või et ma tema võimetes kahtleks. Vaid pigem just selles mõttes, et täiesti ootamatult on kasutatud materjalid nii vastupidavad. Noh, see minu arvamus, võib olla tegelikult loebki see kui oskuslikult neid materjale kasutada, mine võta kinni. Igal juhul ühel päeval sain mahti ka kasvuhoone tema koormast vabastada. Tõsi, iseseisvalt ma selle peale vist ei olekski tulnud (ma isegi imestan, et ei osanud nii kaugele mõelda), aga märkasin naabrionukest siin kõrval ühe kasvuhoone pealt lund maha ajamas ja sain inspireeritud.