Aitäh, sõbrad!
Värske kolmene
Johanna sai sünnipäevaks kiige. See kombinatsioon on meil nüüd väga päikeseline.
Siis tegelesime vahepeal uue talve peale mõtlemisega. Ehk Rando tellis ära puud, sel korral kolmemeetrised. Jah, me oleme väga hästi teadlikud, et see on nüüd meil pikkadeks päevadeks töö, aga näis mismoodi kujuneb. Ära nad tuleb teha, vaatame siis mitu konti ta meil murrab või mitte. Aga kui me jätame oma kilpluse ja suurepärase oskuse endale pidevalt tööd juurde leiutada kõrvale, siis ega Tartumaal ei olegi nii, et muudkui tellid neid kolmemeetriseid. RMK oleks meile neid alles mai lõpus tahtnud anda. Ega ma lõpuks enam ei jõudnudki süveneda, kuskohast Rando nad tellis.
Suuuuuur koorem puid.
Rando alustas saagimisega.
Sofi üheksa kuu sünnipäeva ja vabariigi aastapäeva veetis Rando tõbisena. Sel korral siis tema (huvitav, kas järgmisel korral on keegi kolmas?). Muud me siis ei teinudki, kui kartulisalatit ja kiluleiba, väike kamavaht ja televiisor. Oli võrdlemisi jõude nädalavahetus. Puudetegemise töö enam sellist aega ei anna, ehk oligi hea, et sai hetkeks hoo maha.
Palju õnne, Eesti!
9
Tegelen nüüd ka rohenäplusega. Paprika sai lastega külvatud, täiesti iseseisvalt on ta nüüd ka tärganud. Tomati panime siis paari nädala möödudes ka mulda, selle tärkamist ootame veel. Mina isiklikult ootan juba ka lilleseemnete külvamist, eks aiandites vist juba ammu on see töö tehtud. Ma ise ei julge seda ette võtta. Äkki venivad välja? Samas kui tahaks varakult õieilu nautida, siis vist peaks?
Vaikselt hakkab terendama see, et enam ei ole me toasolemise igavusse aheldatud. Saab minna õue ka. No ok, õue saab minna kogu aeg ja lastel jagub igasuguse sopaga seda möllimise mängu küll ja veel, aga ise nagu väga ei taha (ma tean, et keegi mind ei keela, aga jah, hetkel otsin mõtestatumat tegevust). Aga nüüd juba pikemalt valgem ja soojem päikese käes ja noh, kohe saab puid jälle laduma hakata (wupdiduu), nii et pimeduse pilved hakkavad taanduma. Üldse on minu jaoks igal kevadel müstiline avastada, mis jõud ikka päikesel on. Ükskõik kuipalju ma seda d-vitamiini ka ei tarvitaks, seda päris õige asja efekti ta ei oma. Nii tuju kui tunne on kohe kõvasti helgemad, kui mõni kiireke veel raagus puude vahelt tuppa piilub. Huvitav, miks meie laiuskraadi inimesed on looduse poolt määratud talv läbi masenduma?
Käisime jälle metsas ka. Avastasime, et talvega on meie lemmikkohta selline vahva dekoratsioon tekkinud.
Õed
See lõkkevorst maitseb ikka ülihästi.
Ja üks väga uitmõte meil ka viimasel ajal. Oleme märganud, et nüüd on hakanud taanduma saunanälg. Kui siiani pidi vähemalt kaks korda nädalas sauna saama, see oli lihtsalt nii. Väga mingit muud võimalust ei olnud, siis tasapisi on tunne, et vist jääme ellu ka siis kui mõni kord saun vahele jääb. Saunavabas korteris pea viis aastat elades on nii suur defitsiit tekkinud.
Minul isiklikult on ka veel leivanälg. Vahepeal mul leiva tegemine ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Ilmselt oli vaja restarti mu ettevõtmisele. Nüüd olen saanud oma toimetustega jälle nii kaugele, et valdavalt õnnestun. Sellegipoolest on iga kord kui värske leib valmis, selline tunne, et pistaks terve pätsi pintslisse (kui vaid mahuks). Selle leivanälja kustutamisega läheb veel aega :)
Nüüd katsetan puuviljaleiba.
Tapeet on pandud ja sauna ukse kohale ka vineer
See koridor on nüüd näiliselt valmis. Liistud veel jäänud.
Vaatasin lastetoa aknast välja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar