Aprill

Toas olemine ei taha meil kuidagi edeneda. Ega sellega vist väga kedagi ei üllata, et peamise aja veedame õues. Seepärast ei maksa ka imestada, et kõik tubane on väga pooleli ja segamini. Ei ole me jõudnud veel üldse mõeldagi, et peitsime ära selle vineerseina, samuti ei ole Rando jõudnud teha rohkem kui ühe liistu WC ustele. Ehk toas ei ole meil midagi erilist. Noh peale selle, et tõstsime suures toas riiuli teise kohta, kuna valmis sai suur aken sinna tuppa. Ilmselt ei ole ma sellest ideest väga pikemalt kirjutanud, aga juba esimesel korral siin vaatamas käies, kangastus meie silmi majatagune terrass ja suured uksed/aknad, mis annaks suurele toale palju valgust juurde, avardaks vaadet aiale ja laste mängualale. Esialgu me suure toa remondiga rohkem ei tegelegi sel aastal kui ainult selle akna paigaldus, sest Eliisabeti tuba ja seetõttu ka meie enda uus magamistuba karjuvad kõvemini. Minu kärsitus muidugi ei lase rahulikult olla ja tahaks juba hakata seda aknaauku uuristama, aga tark ei torma (st Rando ;) ) ja ilmselgelt jääb see töö suve ja soojemaid ilmasid ootama. Nagu ka terrass maja taha. Selle ühe lõiguga saingi kirja pandud meie suve plaanid: vahetada suure toa aken, ehitada sinna taha terrass, mis peaks saama peamiseks olemise ja mõnulemise terrassiks (seepärast tegime eelmisel suvel ka vannitoa terrassi varasemast väiksema, et selle otstarve muutus) ja teha remont meie praeguses magamistoas, et see saaks Eliisabeti toaks. Meie töötempot ja ajalugu arvestades usun, et see viimane jääb ikka päris augustisse kui mitte üldse juba sügisesse.

Tegelikult tegi riiuli teise seina tõstmine juba ka tuba palju valgemaks. Või see lihtsalt näis nii, sest valge sein jätab kohe avarama ja helgema mulje. 

Päris suur on. Natuke hirmus kohe.

Raske ka

Väikesed My-d 

Mina valmistasin juba üsna kuu alguses ette kasvuhoone, panin sinna mulda mõne porgandi ja salati-spinati. Lootust on varsti värske salati materjali sealt saada. Ka tubased taimed kosuvad jõudsalt, ise olen nendega väga rahul. Muidugi munadepühade paiku ämma taimi vaadates tekkis ikka tahtmine nutta, sest vot seal on alles ilusad taimed. Aga tuleb tunnistada, et minu enda praktikas on need siiski eelmise aasta omadest etemad. Nüüdseks viisin nad ka juba kasvuhoonesse (peamiselt ämma eeskujul taas), katan ja käin nendega rääkimas seal, et ikka jahedamatele öödele vastu peaks, aga usun, et lõpuks on neil seal parem (räägin nagu lastest :D ).

Siis kui nad veel toas mõnnasid

Nüüd juba on kasvuhoones õige lõhn. Lilled ja tomatid annavad nii mõnusa vaibi kui nii võib öelda. Meenuvad suved aiandis. 

Mul on visioon tegelikult küll, mis suvel saama hakkab kõigi nende taimedega. Ehkki see võib olla nii ei näi praegu :D 

Kuu algusesse tagasi vaadates meenutan, et peamiselt tegelesin riisumisega nagu aprillile kohane. Rando pani lastele batuudi üles ja nüüd tegeleb aktiivselt mänguplatsi uuendamisega. Kui ma ütlen uuendamisega, siis mõtlen täiesti uue konstruktsiooni ehitamist, sest vana seisis seal täitsa ausõna peal ja oli põhimõtteliselt ime, et nad alla ei sadanud oma kiikudega. Ja kui ma ütlen aktiivselt, siis mõtlen üks post või laud õhtu jooksul, sest kord on ühel häda, siis teisel, kord on mul abi vaja, siis jälle lastel, kord olen mina haige ja hädine, siis jälle Rando ise. Ja nii ongi see näiliselt kiire töö juba peaaegu kahe nädala peale veninud. Aga pole hullu, küll saame valmis, st Rando saab. Lapsed tal usinalt abis, kuidas siis ei saa :D

Päris kena hommik, või mis?

Out with the old

In with the new. PS: vaadake kui imeline see forsüütia on ;) 

Vana liumäe redelitest tahan ma aretada suveks sauna terrassile mingitsorti maitsetaime redeli. Jällegi mul on visioon. Ehk realiseerin ära ka. 

Veel muutsime pisut aiamaa korraldust. Vahetasime kompostikasti asukohta. Seda ennekõike seepärast, et kompostikast oli päris-päris esimene asi, mis siin paika sai pandud ja ette võetud (suhteliselt suvaliselt) ja nüüd on mõtted ja vajadused nii palju  muutunud, et oli lihtsalt tarvis ta teise kohta panna. Sinna tuli nüüd asemele kõrgpeenar, kuhu olulise täitematerjali just kompostikastist võtsimegi ning tegelikult on nüüd silmale ikka kenam ka.

Algas siis sellisest platsist

Ja siis liikus kompostikast natuke tahapoole. Rohkem silma alt ära.

Ja nüüd on nii. Paremal pool hakkavad täiesti mõistusevastaselt kohe-kohe lokkama vaarikad. 

Siit kastist kavatsen ka peagi hakata arututes kogustes mustikaid korjama.

Sofikese esimene rattasõit. Ütleme nii, et peab veel harjutama.

Johannale jätkuvalt meeldib magada. 

Koristada saab meie majas nii, muidu lihtsalt vallutab üks Sofi-nimeline pööraselt lõugava tolmuimeja ära ja katsu sa siis asjalik olla.

Nagu lubatud: pildid lõpikult laotud puudest. Eelmisel aastal oli talvepuid selles seinas u 20 cm madalama ja kahe akna keskele jääva riida jagu. 

Ka siinpool on riit kõrgem. Vaatame kui pikalt siis sellise kogusega talvel välja tuleb. 

Mina heegeldan meie enda voodile päevatekki. Ikka veel ei ole ta piisavalt suur ja kuna arvestan, et edaspidi tahaks veel pisut laiemat madratsit, siis annan aga sõrmedele valu edasi. Kui juhtub, et tuppa jõuan.... ja jaksan..... ja magama ei jää... Loomulikult ei teki siin kellelgi küsimust, et kas ma ise mõtlesin mustri välja. Selle võib leida siit. Ja kui olin juba päris hea mitu  osa sellest ära teinud, registreeris aju ära, et seegi on ju Sophie ;) 

Suvi taaskord varakult. See nii mõnus. Aga seda ainult seni kuni sulle tabavalt välja tuuakse, et keegi ei saa öelda, et kliimasoojenemist ei ole olemas. Ja kohe ma mõtlengi hommikul termomeetrit vaadates, et oleks ometi natuke jahedam, aprill alles ju. Ilmateadet õhtul üldse ei julge vaadata, äkki näitab järgmiseks päevaks veel soojemat ilma. Ise mõtlen, et ei tea, kas loodus jõuab korralikult roheliseks minna enne kui taas ära kõrbeb? 

Katsetan juuretisega saia küpsetada. Mõned korrad on isegi õnnestunud, tuleb pisut oma ahju saia küpsetamise kontekstis tundma õppida. Aga lihtsalt hämmastav, kuidas vesi ja jahu võivad täiesti oma elu elama hakata. 

Laste kõige suurem sõber on onu Robert.

Issi viis lapsed karte vaatama Kuningamäel. 

Ja emmega lähenetakse munadepühadele pisut traditsioonilisemal moel.

Ikka see minu forsüütia. No ma ei või.

Lõppu veel: kui tundub, et on liiga palav, siis soovitan läheneda sellele loole mingi võimsama kuulamisvahendiga. Tulevad külmavärinad ja kõik on jälle tasakaalus. PS: võib anda märku, kui kostub, et tüüp kuskil meiekandis laulma hakkab. :)