2018 saab läbi

Võtan kokku selle aasta lõpu. Ilmselgelt me ei ole jõudnud midagi suurt maja juures ette võtta. Rando rääkis mingi aeg sinisilmselt, et jõuludeks on meil katlaruumini viiv koridor valmis tehtud. Istun praegu PÄRAST pühi siin taas Randota ja võin kinnitada, et see koridor ei ole valmis. Ega ma ei pahanda või midagi, lihtsalt nii on. Rando alustas küll koridoripõranda lahti võtmist. Selle musta põranda sinna peale ehitamine võtab aga (ootamatult?) palju aega, sest seal all on kelder, sinna põrandasse tuleb projekteerida ja hiljem ka realiseerida keldriluuk, selle põranda peale toetab vahesein ja seal põranda all on veel üks tala, mis tahaks vist mingisugust toestamist lisaks. Tegelikult on seal umbes paar-kolm ruutu põrandapinda ainult, aga selle ettevalmistamine ja seeläbi kõige muu (koridoriremondis) ette valmistamine võtab päris palju aega. Eriti, kui ma kogu aeg Randole peale pressin, et tegelikult võiks lastega mängida vms. :P

Seismas kurikuulsa tala peal

Sealt alt paistavad miskid vanad kartulisalved

Igal juhul oleme proovinud olla tegusad teistes sfäärides ja neid sfääre on väga palju. Vaatamata sellele, et jõulupühade tähistamisse on sisse kirjutatud perega koos olemine, jõulutuled, vaiksed istumised ja enesessevaatamine, tahaks öelda, et hygge nautimine, siis jõudsime lastega esimest ja ainsat korda raekoja platsile kuuske ja seda imelist jõulu vaatama alles 19. detsembril ja seda ka pooljoostes. Korraks pilgutasime silmi ja juba said need pühad läbi. Igal aastal näib koduste jaoks järjest vähem aega jaguvat. Ma usun, et edaspidi tuleb midagi ette võtta. Armsad sõbrad on küll kõik väga kallid, aga kuidagi jäävad oma pere liikmed niimoodi igal pool figureerides vaeslapse rolli. Miks nii?

Püüame edaspidi olla jälle tublimad: seda nii kodustes remonditöödes kui ka kaaskondsete juures kohal olles.

Meie meisterdatud ja kaunistatud piparkoogimaja. Ütleme, et arenguruumi jagub, edaspidi olen konstruktsiooni osas targem, kaunistamisega saavad lapsed kahtlemata jätkuvalt hästi hakkama.

Selle aasta kuusk, toodud poest. Ilmselt selle pikaaegse kuival olemisega vähenesid veevarud puus ikka totaalselt madalaks, sest tänaseks ei tohi kõvema pilguga selle poole isegi vaadata mitte, kohe pudenevad okste kaupa okkad puult. Mõtlengi, et mismoodi see väärikas puu küll ühel hetkel kaunistustest vabastada ja toast välja saada?

Jõululaadaks piparkoogitainast ja küpsiseid

Eliisabeti toimetused saviringis.

Rando sai lõpuks katlaruumi ukse ümber ka plekkliistud pandud. Peaaegu saabki tuba valmis :D 

Kui härra ei saa hommikul kingaga autosse, siis Gerda läheb lund lükkama :P 

Minu saviringi toimetused

Preilid Raudseppad lasteaia jõulupeol.

Õhtu enne sulale minekut. Tõeline talvevõlumaa. Just see lumi okstel. Mõtlesime Randoga, et terve eelmise talve peale meil siin küll vist nii paksu lumekihti ei olnud nagu nende jõulude ajal. IMELINE!