Enne oli meil siis selline tuba. Paraku jõudis Rando enne juba asjade koondamist alustada, kui mina pilti tegema hakkasin.
Kamina ülemine osa vajas veel lõpetamist.
Rando rentis põrandalihvimismasina ja töötles põrandat mitmeid kordi erineva jämedusega paberiga.
Tolmu põhimõtteliselt ei tulnudki, kui arvestada, et lihvimine on ju tohutut tolmu tekitav töö.
Nüüd on põrand lihvitud.
Siin kamina kohal oli enne selline ... ütleme moodustis. Vajas korrastamist.
Rando ladus seda auku täis ja krohvis üldmulje ühtlustamiseks lõpuks kõik.
Järgmine oli vineerseina värvimine.
Laivis ikka tuleb toon paremini välja, aga sai ta lõpuks selline beebiroosa. Eliisabet ise jäi väga rahule, oli küll natuke kurb, kui me TERVET tuba ei tahtnud roosaks teha (ei tea, kes ta küll nii roosat-armastavaks on kasvatanud?)
Vaikselt edeneb ka kaminapealne.
Siis tuli põranda peitsimine ja lakkimine. Novot, see lakkimine osutus küll oodatust võikamaks ettevõtmiseks just tekkinud haisu mõttes. Otsisime ikka mitmel päeval tegevusi kodust väljaspool, et siin pead valutama ei hakkaks.
Aga lõpptulemus sai ikka mõnus.
Põrandaliistud
Vahepeal tegelesin mina Eliisabeti tuppa kummuti peitsimisega. Ostsime IKEAst mingi üsna tavalise töötlemata puidust kummuti ja tegime sellegi heleda peitsiga üle.
Selline ta kokkupanduna sai. Muide panin ise kokku, meeldis see tegevus väga. Äkki see ongi minu "thing"???
Ja nupud said sellele kummutile niimoodi vahvad.
Ja lõpuks sai hakata ka mööblit sisse tooma.
Eliisabet ise tahtis magada natuke kõrgemal tasapinnal. Ning sel moel ongi ka voodi all põnevaid mänguvõimalusi. Riiuli tõime ka IKEAst. Vaiba tegin ise ja laud on minu ülikooliajast, sõber-Erki poolt tehtud ja nüüd Rando poolt natuke lõppviimistlust saanud. Eks siia neid pisidetaile saab lisada, et kokku hyggem tuleks, aga Eliisabet saab omale netist laule panna ja siis omaette keksida juba praegu. Nagu preili kohe.
Eks on vist ütlematagi selge, et lehtede riisumine ja tubade kütmine on taaskord päevakorral. Ilmselt iga-aastaselt sellest enam kirjutama laiemalt ei hakka. Sel aastal küll avastasin, et meil aias üks põhjendamatult tähelepanuta jäänud taliõunapuu. Ei ma sorti tea. Siiani on ta olnud ikka üsna mittemidagiütlev, aga kuna ma sel aastal sain enne kitsesid õuntele jaole ja viljad ka üpris suured on kasvanud, siis olen mõned korrad õunamoosi keetnud. Õunamoos on minu lapsepõlvelemmik ja nendest taliõuntest saab ta kuidagi eriline, teagi miks. Kas et oma aiast või tõesti hea sort või et pole ammu saanud head ja kodust õunamoosi? Igal juhul fänname kõik.
Peab ikka seda õiget saia ka tegema, kui moosi nii laialt käes on. Tegelikult on lapsed sageli tulnud mu juurde meelitama, et teeks seda saia, sest siis on nii hea sinna šokolaadikreemi peale määrida.
Aga ka moosiga saab hea :)
Sel aastal lehevedu siis nii.
Ahjaa, see on nüüd meie tuba. Hellitavalt varasemalt siis remondituba. Suurema sodi saime ära viidud, aga kuna igapäevast nokitsemist jagub veel kauaks, siis see on samal ajal ka väike kolikamber. Aga kuna päeva jooksul me seal suuresti aega ei veeda, siis mõnda aega saame nii hakkama.
Üsna ehmatav võib pildilt tunduda, tegelikult täitsa ok.
Ja natuke aeglust ja hoo maha võtmist sellesse halli sügisesse.
