Hakkasin mõtlema, et küll siin on kõik nii ilus, kui lumi maas on. Siis taipasin, et selline esimene korralik lumi on vist ikka igal pool nii ilus. Küllap on isegi Annelinna keskel võimalik selles lumes tõelist ilu näha. Eriti kui lund meil nii vähe tegelikult on.
Ei tea, kas on liiga vara piparkoogitainast tegema hakata? :)
No ja siis need hullud kruttisid seda kella nädalavahetusel. Iga aastaga läheks see asi nagu hullemaks. Üritasin laste une-ja toiduaegasid arvestada osalt veel vana kella järgi, aga ikka oli kõik jumalast tuksis. Kell 18.15 ei suutnud ma enam iseennastki mõistlikuks sundida. Käisime kiirelt kisa ja jonniga pooleks saunas, kuid loomulikult kui oli lastel voodisse minek, siis ei olnud enam kellelegi peale minu und. Lõpuks Rando pani oma isa autoriteedi maksma ja käratas nad voodisse, mis muidugi tõi endaga veel hulganisti kisa, aga lõpuks viis ikka sihile ka. Ma siis ähvardasin 20.15, et lähen ka magama, Rando mõnitas, et AK-ni võiks ikka üleval olla. Peaaegu jõudsin ka ;) Lubasin endale, et homme proovin veerand tundi kauem üleval olla, siis ehk aklimatiseerub varsti ära ka.
Ühel õhtul, kui Rando koju tuli, nägi ta külavahel kolme lõket. Kuna meil oli ka suur sodiunnik vaikset ilma ja seeläbi põletamist ootamas, siis mõtlesime, et teeme ühe lõkkeõhtu. Rando hakkas autol küll rehve vahetama, aga mina sain seega tulejumalaks. Ülimõnus oli tegelikult.
Üldse on Rando maru tubli olnud. Nagu eelmises postituses rääkisin, tegeles ta sellel nädalal plikade toa pahteldamise ja lihvimisega. Värvi ostmas käies mõtlesime, et pahtlit on meil eelmistest omanikest siia jäänud ämbrite kaupa, seda küll pole vaja osta, ent jällegi saatuse vingerpuss. Või noh, mitte saatuse vingerpuss, vaid meie enda vähene kogemus selles vallas. Aknapalede jagu jäi siiski puudu. Kuna ma ei jaksanud uuesti linna pahtli järgi sõita, siis hakkas ta hoopis krohvima ja toob esmaspäeval pärast tööd pahtli, et siis need paled lõpetada. Mis siis tähendab, et nüüd on toa seinad lõppviimisluseks ettevalmistatud. Rando proovib sel nädalal siis paled pahteldada ja lihvida ja vähemalt teoreetiliselt peaks jõudma nädalavahetusel värvimise ja tapeetimiseni. See muidugi eeldab meeletut pesemist ja koristamist, sest ehkki me teadsime, et pahtli lihvimine on üks suur tolmutamine, ei olnud me siiski millekski päris selliseks valmis. Aga ega teha ju ka midagi ei ole. Õnneks saab tõesti see kipsitolm kohe tehtud, küllap ma siis ära ka pesen selle toa. Ja kõik teised toad ka, sest ega see tolm ju ainult ühte tuppa ei jää :)
Tagumine aknaga sein on krohvitud. Selle toa krohvitud seinad on Randol üldse esimesed krohvimisekatsetused. Minu jaoks on nad väga hästi välja tulnud. Olen ülirahul, eriti kui veel mõelda, missugused vaod siin enne seinades olid. Kahjuks ei teinud nendest suurtest lainetustest seintes eelnevalt pilti. Mulle on tegelikult alati meeldinud ka selline hall krohvi värv lõppviimistluses, Randole mitte. Nüüd hakkas tema ka seda juttu rääkima. Ei tea, kas sellepärast, et me vananeme ühesugusemaks või siis ta naudib oma kätetööd :)
Teine akendega sein, mida Rando krohvis. Vanad aknalauad lõikas Rando välja, krohvis augud täis ja hiljem paneme sinna uued peale. Aga selles seinas akende all oligi väga suured krohviaugud. Et viimane kiht, mis siia seina seni on saanud, on väga laiguti peale pandud.
See sein saab tapeedi.
Selline krobleisus on mu silmis täitsa ok, Rando tegi märja pintsliga õrnad pikitriibud.
Ühel järjekordsel saunaõhtul muusikat valides jõudsime selle looni. Mängis see ka meie pulmas, sobibki minu meelest imeliselt selleks puhuks. Küll aga tundus kõike seda lund ja rahu vaadates ja nautides paslik ka nüüd seda kuulata. Nautigem :)